Soojapood OÜ Sinu partner küttesüsteemi valikul!

Gaasiküte

Maagaas on looduslikest allikatest reeglina koos nafta tootmisega eralduv süsivesinikgaas. Maagaasi kasutatakse peamiselt kütusena. Maagaasil peaaegu puudub väävlisisaldus ja just seetõttu on ta üks eelistatuim fossiilne kütus. Samuti ei eraldu tema täielikul põlemisel CO-d, see ei saasta keskkonda tahma ja raskemetallidega. Maagaasi väävlisisaldus on alla 0,0001g/kg kohta ja SO² eraldumine 0,0004 g/kWh. Maagaasi keskmine  kütteväärtus on 9,5KWh/m3. Statistika järgi toodeti 2006 a. Eestis kõige enam soojuenergiat gaasikütusel töötavates katlamajades. Järelikult on ka kõige enam käigus just gaasikatlaid.
 
Maagaasiga küttesüsteemi valikul peaks eelkõige vaatama läbi gaasitrasside olemasolu. Uuselamurajoonides on valdavalt maagaasivõrk välja ehitatud, kasutuses oleva hoone rekonstrueerimisel ja küttesüsteemi moderniseerimisel saab aga tihti trassi puudumine määravaks. Kui aga gaasitrass on hoonest kaugemal, võib sellega liitumine nõuda liialt suuri investeeringuid, mille tasuvusaeg venib liialt pikaks.
 
Kui aga trassiga liitumine on  võimalik ja taskukohane, siis tuleks otsustada millist katelt soovitakse. Gaasikatlaid on valikus mitmeid erinevaid variante. Alati on võimalus ka olemasolevale teras- või malmkatlale paigaldada gaasipõleti, kuid nagu eelpool mainitud, ei saavutata sellisel viisil maksimaalset kasutegurit ja investeeringu tasuvusaeg pikeneb. Küttesüsteemi võib ühendada paralleelselt ka mitu katelt, kütta võib siis just sellega millega soovitakse. Kui näiteks hoonet köetakse amortiseerunud tahkekütuse katlaga või soovitakse olemasolevat süsteemi automatiseerida, on soovituslik paigaldada eraldiseisev gaasikatel või muu küttekolle selleasemel, et olemasolevale katlale lisada gaasi-, õli- või pelletipõleti.
 
Gaasikatlaid on seinapealseid ja põrandapealseid variante. Seinapealsed katlad on kuni 100 kw, suuremad on ainult põrandapealsed. Kaasaegsetest gaasikateldest on kõige suurema kasuteguriga kondensatsioonitüüpi katlad, millede efektiivne töötemperatuur on kuni 57°C, kuna see on temperatuur mille juures vee aur kondenseerub. Sisuliselt tähendab see seda, et kütteks kasutatakse ära ka kondenseerunud veeauru temperatuur, mis katlas kondenseerudes valgub mööda küttekolde seinu alla. Nenedes kateldes on küttekolded ehitatud spetsiaalsest roostevabaterasest, kuna gaasi põlemisel lenduva veeauru kondensaat on leeliseline. Antud katelde kasutegur ulatub kuni 110%-ni, tavaliste gaasikatelde kasutegur on keskmiselt 93%. Kaasaegseid gaasikatlaid on võimalik paigaldada ka mitu tükki, mis pannakse kooskõlas tööle vastava automaatika abil. Selline lahendus annab energiasäästu ajal, mil soendatakse ainult sooja tarbevett või päeval, kui ei ole vaja kütta täisvõimsusel.
 
Väiksemasse gaasikatlasse on valdavalt kõik vajalik automaatika sisse ehitatud. Ühetemperatuurilise soojuskandjaga nagu näiteks radiaatorküte, ei ole vaja eraldi sõlmesid välja ehitada. Vajalikud ruumi või välitermostaadid saab ühendada katla automaatikaga. Samuti pakutakse kompleksseid kütte ja tarbevee lahendusi. On seinapealseid gaasikatlaid, kus on tarbeveeboiler juba sisse ehitatud ning põrandapealseid gaasikatlaid, millede komplekssust on võimalik kombineerida. Valida saab erineva mahuga tarbeveeboileri ja erineva võimsusega katla ning paigaldada see kompaktselt näiteks üksteise peale. Sellest tulenevalt on ka seinapealsetele gaasikateldele esitatavad nõuded, nagu ruumi suurus ja asukoht, suhteliselt leebed. Neid võib paigaldada spetsiaalsesse majandusruumi, kuid ka kööki või pesuruumi.
 
Suuremate  gaasikatelde jaoks on vaja siiski spetsiaalset nõuetele vastavat ruumi ja ka eraldi paigaldatavaid segamissõlmesid
Vedelgaas on süsivesinike ühend, mis saadakse nafta krakkimise tulemusel. Küttegaasides kasutatakse enim propaani ja butaani segu. Vedelgaasi hoitakse surveanumates, mis mahu järgi jagunevad balloonideks (1-150 liitrit) ja mahutiteks (alates 150 liitrist). Mahutites on vedelgaas veeldatud kujul, sellest ka nimetus vedelgaas. Vedelgaasi keskmine kütteväärtus on 12,8 MWh/t, seega natuke madalam kui maagaasil. Sellest hoolimata on vedelgaasi kütteks kasutamine kogumas järjest rohkem populaarsust. Katlad on põhimõtteliselt samad mis maagaasiga kütmisel, kuid ümberseadistamist vajavad põletid. Samuti vajab väljaehitamist vedelgaasimahuti.
 
Vedelgaasiga eramute ja kortermajade kütmine on hästi populaarne Saksamaal ja Poolas. Eestis tegelevad selle valdkonnaga näiteks AS Reola Gaas ja AS Propaan. Eesti vedelgaasituru põhiosa (kuni 60%) kujundavad elanikkond ehk balloonigaasi tarbijad, ülejäänud sellest aga tööstus, põllumajandus, ehitus ja ka mootorikütus. Põhjuseks, miks meil vedelgaasiga kütmine ei ole populaarne, on vedelgaasi kõrge hind ja  maagaasi suhteliselt hea kättesaadavus. Vedelgaasi hind kerkis aastaid tagasi Euroopa tasemele, samas on maagaas meile endiselt soodsam kui ülejäänud Euroopale. Kinnitamata andmetel ulatus hinnavahe paari aasta eest kuni kolmekordseks. Kindlasti on ka investeeringud seadmetesse suuremad. Kui maagaasiga liitumine maksab täna liitumispunkti olemasolul  30 000 - 50 000 eesti krooni, siis vedelgaasi mahuti ja kogu vajaliku torustiku paigaldamine jääb kallimasse hinnaklassi.
 
Vedelgaasiga kütmisel on rohkem levinud kiirgusküte, seda majapidamistes veel suhteliselt vähe, kuid ehitusobjektidel, tööstushoonetes ja ka suveõhu soojaallikana välikohvikutes ja eramute terrassidel kogub kiirgusküte järjest enam populaarsust. Tegemist on väga effektiivse kütmisviisiga. Puuduseks võib lugeda küttekeha lähedal olevat kõrget temperatuuri.
 

25.aprillist 2013 kuni 24.aprillini 2014 aitas Soojapood OÜ-l põhivara soetada

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse alustava ettevõtja kasvutoetuse programm