Soojapood OÜ Sinu partner küttesüsteemi valikul!

Kaminad/ahjud/katlad

Puiduküte on läbi aegade olnud üheks põhilisemaks kütteviisiks ennekõike ühepereelamutes aga ka väiksemates korterelamutes. Kortermajades on kasutusel puiduküte reeglina ahiküttena igas korteris eraldi. Puiduküte kortermaja hoone keskse kesküttena on kasutusel kahtlemata oluliselt harvem ja seda põhjusel, et lahendada tuleb seejuures kütmise kord, kütte tellimine, ladustamine jms.
 
Halupuudega köetavateks küttekehadeks on ahi, kamin või katel.
 
Ahi on küttekolle, millega on võimalik kütta mitut (kuid piiratud arvu) ruumi korraga ja tänu ahju kivivoodrile soojusenergiat ka salvestada. Ahjud kui põhilised kütteallikad on kaasaegsetes või rekonstrueeritud ehitistes kasutusel varasemaga võrreldes oluliselt vähem, põhjuseks peamiselt mugavus. Samuti on ahjude renoveerimine ja ehitamine märkimisväärse suurusega investeering ning küttekolde kvaliteet on otseses sõltuvuses selle ehitanud spetsialisti tasemest ja oskustest. Ahju kasutatakse tänapäeval pigem lisaküttena ja emotsionaalse lisaväärtusena ( elava tule nautimiseks). Kindlasti märksa suurem osakaal on ahiküttel põhiküttena renoveeritavates muinsuskaitsealustes hoonetes ja hajaasustusalale jäävates hoonetes. Ahju paigutamine hoonesse sõltub suuresti ruumide asendist korstna suhtes. Tihtipeale seabki see asjaolu teatavad piirangud. Moodsates ehitistes puuduvad tihtipeale korstnad, või on ruumide jaotus selline, et ühte ahju ei ole võimalik kasutada mitme ruumi kütmiseks. Hoone kandekonstruktsioonid peavad olema vastavuses ahju kaaluga. Keskmise suurusega ahi võib kaaluda  1000 – 3000 kg. Renoveeritavates hoonetes ei ole see valdavalt takistuseks, v.a. juhud, kus kandekonstruktsioonid on amortiseerunud. Seega on ahikütte rajamine uues hoones oluline faktor juba hoone projekteerimisjärgus.
 
Ahjude kasutegur on väga kõikuv. Moodulahjude puhul, mis omavad vastavaid sertifikaate, on numbrid vahemikus 60 – 90%.(allikas: Raidkivi.) Suhteliselt suur kõikumine tänapäeva innovatiivses majanduses. Pottsepa poolt laotud ahju kasuteguris saame tugineda ainult valmistaja ütlustele või omale kogemusele, mille saame alles mõningase kütmise järel.
 
Keskkonnasõbralikkuse aspektist on situatsioon sama. Vastavad sertifikadid on olemas ainult moodulahjudel ja kaminatel. Halupuudega kütmise teeb keskkonnasõbralikuks lihtne asjaolu, et puit on keskmisest kiiremini taastuv energialiik, lisaks on puidu näol valdavalt tegemist kohaliku kütusega.
Oluliselt madalam on puidukütte igapäevane tarbimismugavus. Küttepuude varumine ja hoiustamine on aeganõudev, lisaks tuleb ahju kütmiseks küttepuid igal kütmiskorral transportida küttekehani või küttekehadeni. Küttekehad seejuures asuvad reeglina hoone eluruumides, mis vajavad peale kütmist ka küttekolde vahetus läheduses puhastamist. Ka tuleohutuse seisukohast on ahjud kõrgema ohtlikkusastmega võrreldes kaasaegsete lahendustega.
 
Ahju peamine erinevus kaminast on soojuse salvestamine. Kaminad valdavalt soojust ei salvesta, kuid kui ahju küttes saab sooja ruumi alles puidu põlemisprotsessi lõpuks, siis kamin annab kütmise ajal sooja peaaegu et koheselt, kui põlemisprotsess alanud. Kaminal puudub reeglina sooja salvestav vooder, kuid samas on ühest kaminast lenduvat soojust seevastu võimalik vastavate õhukanalite kaudu juhtida kõikidesse hoone ruumidesse.  Lisaküttena ongi õhkküttekaminad leidnud meil arvukalt kasutamist. Vaadates müüginumbreid (allikas: K-Raua ACE) eelistatakse siiski kaminaid, kuid jälgides fossiilsete kütuste hinnamuutusi, võib ennustada, et puuküte muutub lähiajal taas üheks ökonoomseimaks kütmisviisiks.
Isiklikult pooldaksin siiski nii-öelda kamin-ahju olemasolu. Kamina kütmine õhtuti on pigem nauding kui tüütu tegevus ja kui soojusenergiat saab ka salvestada, et seda kasutada ajal, kui kamin ei köe.
 
Nii ahjusid kui kaminaid on võimalik soetada valmiskujul kui ka lasta vastava ala spetsialistil ehitada. Vajalikud investeeringud algavad seejuures paarist tuhandest kroonist ja lõpevad sajatuhande krooni juures ühe küttekolde kohta.
 
Halupuudega köetavad katlad jagunevad põhiliselt kahte tüüpi, lihtpõlemisega malm- või teraskatlad ja atmos-tüüpi puugaasi katlad. Tavalises katlas juhitakse suitsugaas valdavalt otse korstnasse, millest tulenevalt läheb väga palju soojusenergiat kaotsi. Puugaasikatel on katel, kus toimub puude muundamine gaasiks (puugaasiks). Teaduslikult on puugaas puidu termilisel lagunemisel (kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta) või gaasistamisel saadav põlevgaas kütteväärtusega 125 42 MWh/1000M3 kohta. Lihtsamalt öeldes põletatakse seda tüüpi katlas ära ka suur osa puugaasist. Lihtpõlemisega katlast väljuva suitsugaasi-temperatuur võib ulatuda kuni 400 kraadini, puugaasikatlast aga kuni 200 kraadini. Seega on puugaasikatel kindlalt ökonoomsem. Seda kinnitab ka kasutegurite võrdlus järgnevas tabelis. (Antud kasutegur on saavutatv halupuudega kütmisel, millede niiskustase on 20-25% raames.)
 
Küttekolle Kasutegur
Malmkatel Viadrus U-22 71-76%
Malmkatel Viadrus U-26 75%
Teraskatel Logica 77-82%
Puugaasikatel Atmos DC 80-89%
Puugaasikatel Vitolig 91%
Moodulahjud ja kaminad 60-90%
 

Küttematerjali niiskustase on järgmine küsimus antud katelde kasutamises. Teadaolevalt on niiske puu põlemisel eralduv CO kogus suurem, kui kuiva puidu põlemisel, samuti ka okaspuul suurem kui lehtpuul. Puugaasikatelde õhusaaste jääb ka tunduvalt madalamaks kui tavakateldel.

25.aprillist 2013 kuni 24.aprillini 2014 aitas Soojapood OÜ-l põhivara soetada

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse alustava ettevõtja kasvutoetuse programm