Soojapood OÜ Sinu partner küttesüsteemi valikul!

Maasoojuspumbad

Maaküte hõlmab nelja erinevat võimalikku liiki energiaallikat, millest sobivaim valitakse lähtuvalt asukohast, vabast maapinnast ning energiavajadusest. Eestis on enamasti kasutusel horisontaalne maakollektor. Loe lisaks maakütte erinevates...t liikidest. Fakt: Aasta keskmine pinnasetemperatuur on Eestis ühtlane (horisontaalse maakollektori tarbeks): sügavusel 0,2 m – 6,4 ºC, sügavusel 0,8 m – 6,55 ºC, sügavusel 1,6 m – 6,6 ºC ning sügavusel 3,2 m – 6,7 ºC. Süvapinnase keskmine teperatuur (vertikaalse kollektori tarbeks) 100 m sügavusel on 7,6 ºC ning sügavusel 200 m – 9,1 ºC. 1 m²  eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m horisontaalset maakollektorit ja vähemalt 3,6 m² vaba maapinda: torustik paigaldatakse ca. 1 m sügavusele ca. 1 m vahedega. Oluline: Kui paigaldada maakollektor liiga sügavale, siis päikesesoojus ei jõua piisavalt kiiresti kevadel torustiku ümber tekkinud jääd üles sulatada (eriti kui kollektor on viludas, nt. puude all). Kui paigaldada kollektor liiga madalale, siis võib tekkida talvel maapinna jäätumine ning elektrienergia tarve tõuseb. Õigesti dimensioneeritud ja paigaldatud pinnasekollektor ei mõju taimede kasvule halvasti. Samas tuleb arvesse võtta ka olemasolevate puude sorti (nt. kuused on lähedase pinnase kaevamise suhtes tundlikud). Horisontaalse maakollektori torustiku soojusvõtt oleneb suuresti pinnaseliigist ja selle omadustest ning on piirides 20…100 W/m. Eelistatud pinnas maakollektori torustikule on niiske pinnas (80…100 W/m). Mida niiskem on pinnas seda lühem on maakollektori torustik. Vastanduvad kuiv (20 W/m) ja märg (40 W/m) liivapinnas ning märg kivipinnas (60 W/m). Näide: 200 m² eramu puhul paigaldatakse 14 kW võimsusega soojuspump (arvestuslik küttekoormus -22°C) ning kuiva ja liivase pinnase puhul tuleb kollektori pikkuseks ca. 1800 m. Kui tegemist on savise ja niiske pinnasega, siis on vajalik kollektori pikkus vaid ca. 600 m.

Soojus maapõuest!

Maasoojuspump on eestlaste jaoks vast kõige enim tuntud soojuspumba liik. Seda on Eestis paigaldatud alates ’90ndatest aastatest. Maasoojuspumba tööpõhimõte on suhteliselt lihtne. Suve jooksul salvestub maapinna pealmistesse kihtidesse päikeseenergia. Maasoojuspump kogub selle salvestunud päikeseenergia pinnases asuva maakollektori abil kokku ja muudab selle eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab tööks küll veidi energiat, kuid toodab iga kulutatud kilovati elektrienergia kohta 3-5 kilovatti soojusenergiat. Energiasääst võrreldes fossiilsete kütustega on isegi kuni 80%. Mida niiskem on pinnas, seda suurem on maasoojusenergia hulk ning seda efektiivsemalt soojuspump töötab. Kui külmik eraldab toidu soojuse ja juhib selle tagaseina kaudu välja, siis soojuspump kogub selle väliskeskkonnast (maasoojuspumba puhul pinnasesse paigaldatud maakollektori kaudu, milles tsirkuleeriv vedelik ammutab pinnasesse talletatud soojusenergiat, õhusoojuspumba puhul pumbatakse energiat õhust) kokku, tõstab selle temperatuuri ja juhib kütte- ja soojaveesüsteemi. Maasoojuspump sobib igasuguse suurusega eramule, paarismajale kui ka tööstushoonele, kus on piisavalt maapinda, et kokku koguda kütteks vajalik energiahulk. Kui puudub piisav maapind võib mõelda puurkaevude peale või siis õhk-vesi tüüpi soojuspumbale.

Maasoojuspumba valikul on vaja arvestada hoone soojusvajaduse ja soojuskoormustega. Hoone soojusvajaduse määravad piirete soojuskaod konkreetses geograafilises asukohas, soovitud sisekliima parameetrid ja tarbevee vajadused.

Hoone soojuskoormus koosneb soojuskadudest läbi piirete ja ventilatsioonisüsteemi, lähtudes konkreetses geograafilises asukohas kehtivatest projektnormatiividest. Eestis võivad temperatuurierinevused regiooniti olla üpris erinevad, millest tulenevalt tuleb tähelepanu pöörata ka geograafilisele asukohale. Näiteks võib ühesuguste eramute soojuskadude erinevus olla Lõuna ja Ida Eestis 10-15%. Nende asukohtade arvestuslikud minimaalsed temperatuurid on ka madalamad 2-3°C võrreldes rannikuga. Soojuskoormuse arvutamisel tuleb arvestada ka näiteks klaaspindade, siseõhu ventilatsiooni, basseini, tarbevee tsirkulatsiooni jms.

Soojuskoormuse täpse arvutamise ja küttelahenduse koostamisega peaksid tegelema oma ala spetsialistid. Väga oluline on, et soojuspump oleks valitud õige võimsusega. Võimsusega, mis oleks ligilähedane soojuskoormusega. Üle- ja aladimensioneerimine ei anna lubatud tulemust ja säästu. Õige võimsusega seade tagab ökonoomse kütmise ja tarbeveega varustamise.

Kõige tähtsam on kliendi ja seadme müüja koostöö. Spetsialisti arvestuste ja arvutusteta võivad otsused valeks osutuda. Näiteks juhul, kui seadme võimsus on väiksem, kui eramu soojustarbivus, siis töötab seade ettenähtust rohkem ning tarbib ka rohkem energiat. See kulutab samuti soojuspumba tööressurssi ja lühendab seadme eluiga. Kui seadme võimsus on valitud õigesti, siis võib soojuspumba, tööks olla isegi kuni 25 aastat. Sellest tulenevalt on väga oluline osta seade usaldusväärsest ja tuntud ametlikust esindusest.

Maasoojuspumba projekteerimiseks vajalikud lähteandmed: • Digitaalsed hooneplaanid (soovitatavalt) • Hoone lõiked ja vaated • Majasisene soojusjaotus (põrandaküte või radiaator) • Sooja vee tarbijad (inimeste arv, dušid, vannid, basseinid) • Piiredkonstruktsioonide U-arvud • Ventilatsiooni soojuskoormus • Juhul kui on olemas, siis geodeetilised joonised • Juhul kui on olemas, siis eelnevate perioodide küttekulutused

Erinevad arvutused on tõestanud, et soojuspumbaga kütmisel on kulutused muude kütteliikidega võrreldes oluliselt väiksemad. Püsikulude järsk langus ja kokkuhoid muudab soojuspumba tasuvusaja lühikeseks, olles erinevate soosjupumpade puhul vaid mõni aasta. Eesti tingimustes on õhusoojuspumba
kasutamine majanduslikult otstarbekas. Võrreldes soojuspumpa teiste alternatiivsete kütteliikidega, tuleks investeeringute vahe jagada ekspluatatsioonimaksumuste vahega. See näitab kui kiiresti seade ennast ära tasub ja kui mõistlik on investeering õhusoojuspumpa.

Päikesepatareid koos soojuspumbaga Soojuspumbaga koos on väga efektiivne kasutada ka päikesekollektorit, mille lisaenergia kaudu saab seadme kasutegurit tõsta. Suvel suunatakse päikesekollektorist tulev energia tarbevee ja märgade ruumide põrandaküttesse. Ühelt ruutmeetrilt on võimalik saada ca 350-450kWh energiat aastas. Kümme ruutmeetrit päikesepaneele võimaldavad saada energiat hulgal, mis on piisav neljaliikmelise pere normatiivse tarbevee soojendamiseks. Päikesepaneelid toodavad soojust päikesepaistelise ilmaga ka talvisel ajal.

Maasoojuspumba peamised eelised: • Madalad ülalpidamiskulud – nii hooldus (näiteks 5 korda madalamad kui õlikatlal) kui püsikulud • Sõltumatus energiapoliitikast • Lühike tasuvusaeg • Pikk eluiga • Keskkonnasõbralik – ei tekita saastet ja lisakulutusi • Müra – minimaalne müratase katlaruumis • Puudub vajadus lisaruumile küttekolde ladustamiseks • Sobib väljaehitatud küttesüsteemi asendamiseks / liitmiseks • Sobib nii radiaator- kui ka põrandaküttesüsteemidedga liitmiseks

Nii nagu iga asjaga ei tasu ka soojuspumpade puhul lasta ennast peibutada odava hinnaga. Hind tuleneb alati millestki ja reelgina kvaliteedi, mugavuse või säästu arvelt. Soojuspumpade puhul on hinnaerinevused suured tekkima kuna küttesüsteemi lahenduste välja pakkumisel tuleb arvestada väga mitmete oluliste detailidega. Tuntumad ja korralikud firmad pakuvad lahendusi nii nagu ideaalis olema peab ning reeglina pakkumises toodud hinnale lisakulutsi kliendile ei teki. Alati maksab endale selgeks teha, kus riigis on soojuspumbad valmistatud. Samuti mida pakkumine täpselt sisaldab ja ei sisalda, kui usaldusväärne on müüdava toote kaubamärk (tasub vaadata internetist tehase kodulehekülge ja lugeda kommentaare), kui pikk on seadme garantii, kui kaua on seadme müüja tegelenud selliste seadmete müügiga, millised on müüja kogemused selles valdkonnas jne. Põhikütte puhul tasub asjasse süveneda ja see teema endale selgeks teha kuna investeering on suur ja eesmärgiks on maksimaalselt madalad püsikulud. Väga oluline on, et soojuspump oleks valitud õige võimsusega. Väga oluline on osta seade usaldusväärsest ja tuntud ametlikust esindusest. Pakkumiste võrdlemisel tuleks jälgida, et tegemist oleks omavahel võrreldavate toodetega ehk samaväärsed oma võimsuse ja kasuteguri ning kvaliteedi poolest. Kuna seadet ei soetata üheks ega kaheks aastaks ja tehtav investeering on pikaajaline, siis peaks olema otsus kaalutletud. Eesti tingimustes on soojuspumba kasutamine majanduslikult otstarbekas.

Hoolimata pakutavate küttesüsteemide rohkusest ja erinevatest, võimalustest tuleks kõigepealt mõelda oma hoone soojustamisele ja alles seejärel säästliku küttesüsteemi paigaldamisele. Ühtlane soovitud temperatuur on see, mis muudab koduse olemise hubaseks.

Allikas: Bestair

25.aprillist 2013 kuni 24.aprillini 2014 aitas Soojapood OÜ-l põhivara soetada

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse alustava ettevõtja kasvutoetuse programm