Soojapood OÜ Sinu partner küttesüsteemi valikul!

Õliküte

Vedelgaas on süsivesinike ühend, mis saadakse nafta krakkimise tulemusel. Küttegaasides kasutatakse enim propaani ja butaani segu. Vedelgaasi hoitakse surveanumates, mis mahu järgi jagunevad balloonideks (1-150 liitrit) ja mahutiteks (alates 150 liitrist). Mahutites on vedelgaas veeldatud kujul, sellest ka nimetus vedelgaas. Vedelgaasi keskmine kütteväärtus on 12,8 MWh/t, seega natuke madalam kui maagaasil. Sellest hoolimata on vedelgaasi kütteks kasutamine kogumas järjest rohkem populaarsust. Katlad on põhimõtteliselt samad mis maagaasiga kütmisel, kuid ümberseadistamist vajavad põletid. Samuti vajab väljaehitamist vedelgaasimahuti.
 
Vedelgaasiga eramute ja kortermajade kütmine on hästi populaarne Saksamaal ja Poolas. Eestis tegelevad selle valdkonnaga näiteks AS Reola Gaas ja AS Propaan. Eesti vedelgaasituru põhiosa (kuni 60%) kujundavad elanikkond ehk balloonigaasi tarbijad, ülejäänud sellest aga tööstus, põllumajandus, ehitus ja ka mootorikütus. Põhjuseks, miks meil vedelgaasiga kütmine ei ole populaarne, on vedelgaasi kõrge hind ja  maagaasi suhteliselt hea kättesaadavus. Vedelgaasi hind kerkis aastaid tagasi Euroopa tasemele, samas on maagaas meile endiselt soodsam kui ülejäänud Euroopale. Kinnitamata andmetel ulatus hinnavahe paari aasta eest kuni kolmekordseks. Kindlasti on ka investeeringud seadmetesse suuremad. Kui maagaasiga liitumine maksab täna liitumispunkti olemasolul  30 000 - 50 000 eesti krooni, siis vedelgaasi mahuti ja kogu vajaliku torustiku paigaldamine jääb kallimasse hinnaklassi.
 
Vedelgaasiga kütmisel on rohkem levinud kiirgusküte, seda majapidamistes veel suhteliselt vähe, kuid ehitusobjektidel, tööstushoonetes ja ka suveõhu soojaallikana välikohvikutes ja eramute terrassidel kogub kiirgusküte järjest enam populaarsust. Tegemist on väga effektiivse kütmisviisiga. Puuduseks võib lugeda küttekeha lähedal olevat kõrget temeratuuri.
 
Raske kütteõli ehk masuut on nafta töötlemisel pärast kergete naftasaaduste eraldamist saadav vedelkütus. Kasutatakse samuti soojus- ja elektrienergia tootmises, kuid ei ole reaalsetel temperatuuridel hästi voolav ega pumbatav. Sellest tulenevalt vajab eelnevat kuumutamist. Tulenevalt Eesti seadustest ei tohi küttekateldes kasutada suurema väävlisisaldusega kui 1,0% rasket kütteõli. Kütteväärtus on raskel kütteõlil 41.0 MJ/kg. Erikaal umbes 900-1000 kg/m3. Kuna kütteõli on fossiilne kütus, ei ole see kindlasti keskkonnasõbralik. Seda näitab ka väävlisisaldus.
Rasket kütteõli kasutatakse rohkem suurevõimsusega kateldes, näiteks aurukateldes.
Kortermajad ja eramud ei kasuta rasket kütteõli, kuna eelkuumutamine vajab vastavaid seadmeid ja ladustamistingimused ei sobi väikekatlamajadele. Samuti seadmete keerukusest tulenev spetsiifiline hooldus ei ole väikekatlamajades teretulnud.
Sama teema on ka põlevkiviõliga. Viimase väävlisisaldus on küll väiksem ja viskoosus parem, kuid kasutusala on jäänud ikkagi tsentraalkatlamajadele ja sedagi alternatiivkütusena.

25.aprillist 2013 kuni 24.aprillini 2014 aitas Soojapood OÜ-l põhivara soetada

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse alustava ettevõtja kasvutoetuse programm