Soojapood OÜ Sinu partner küttesüsteemi valikul!

Päikese kiirgusandmed Eestis

Eesti kiirguskliimat on uuritud ja mõõdetud alates 1950. aastast alates, mil loodi Tartu Aktinomeetriajaam (praegu Tartu-Tõravere Meteoroloogiajaam). Aastate jooksul tehtud aktinomeetrilised mõõtmised tagavad Eesti kiirguskliima ning selle varieeruvuse usaldusväärse andmekogu.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 1971-2000 aasta vaatluste andmeil oli Eestis keskimiselt 1745,7 tundi päik...esepaistet aastas. 2005-2010 aasta vaatluste tulemusel oli keskmiselt 1862,3 tundi päikesepaistet. Tartu-Tõravere Meteoroloogiajaama andmeil paistab aastas keskmiselt 252-el päeval päikest. Päikesepaiste keskmine kestus Eestis on suurim juunikuus 286 tundi ja väikseim detsembrikuus 19 tundi. Suvekuudel on päikesepaistet rannikualadel päeva ajal umbes 1-2 tunni võrra kauem kui sisemaal, talvel erinevus puudub. Päikesepaistega päevi on Eestis keskmiselt kõige rohkem juulikuus 30 päeva ning kõige vähem detsembrikuus 8 päeva. Kõige päikesevaesem periood on novembrist veebruarini. Päikesepaiste ei ole (üldjuhul) päeva jooksul pidev. Talvekuudel kestab pidev päikesepaiste keskmiselt 2-4 tundi, alates märtsist tõuseb kestvus 8-10 tunnini ning suvel langeb 4 tunnini. Eesti territoorimil jaguneb päikeseenergia suhteliselt ühtlaselt, einevus umbes 10%, tehniline ressurss natuke ebaühtlasemalt, erinevus umbes 20%. PÄIKESE KÕRGUS NING PÄEVA PIKKUS EESTI LAIUSKRAADIL   Päikese kõrgus ning päeva pikkus Eesti laiuskraadil Kõige päikesepaistelisemad paigad saavad aastas horisontaalpinna 1 m2 kohta kuni 2500 kWh päikeseenrgiat. Sama näitaja Eestis on keskmiselt 977 kWh/m2. Eesti päikeseenergia tehnilist varu hinnatakse kuni 150-600 GWh. 82%päikeseenergia ressursist on koondunud vahemikku märtsist septembrini (oktoobrist veebruarini on olematu) ning ligi 15% ressursist saab märtsis. Kõige rohkem kiirgust saame mai-, juuni- ja juulikuu jooksul, ligi 442 kWh/ m2, mis moodustab pea poole aasta summast. Kõige vähem saame päikeseenergiat detsembris 7 kWh/ m2. Pilvitul juuni päeval 8,5 kWh/ m2, pilvisel talvepäeval 0,02 kWh/ m2. Kuigi detsembris jaanuaris langeb vähe päikesekiirgust, on sügisel ja kevadel pikk periood, mil üheaegselt on olemas kütmisvajadus kui ka soodne päikesekiirgus. Eesti kliimas on umbes 50 % maapinnale jõudvast päikesekiirgusest hajus (pilves ilmad).
Eesti keskimised kiirgusnäitajad on sarnased Kanada, Inglismaa, Saksamaa ja Põhja-Euroopa riikidega. Jaanuaris on meil Põhjamaadega samaväärne päikesekiirguse hulk, juulis on kiirguse hulk meil suurem kui Kesk-Euroopas. Viimane näitab, et päikesekiirguse kasutamine hoone energiavajaduste rahuldamiseks on Eesti geograafilises asukohas Kesk-Euroopaga võrreldes sarnase efektiga. EESTI GEOGRAAFILINE PAIKNEMINE   Eesti geograafiline paiknemine Meie laiuskraadil on päikesekütet mõistlik kasutada kombineeritult koos teiste soojusallikatega. Päikesekollektorite kui kombineeritud küttesüsteemidega on hinnanguliselt võimalik hoone aastasest soojusenergia tarbest katta 20-60%. Kollektori kasutegur sõltub hoone soojapidavusest/ soojustuse tasemest, kollektori pinna suurusest, suunast ilmakaarte suhtes ja kaldenurgast. Eestis on sobivaim kaldenurk 45-60°.
Tehnilistes rakendustes pole peegeldunud päikesekiirgusel erilist tähtsust: suvel on maapinna albeedo (näitab, mitu protsenti aluspinnale langenud kiirgusest tagasi peegeldub) madal ja peegeldunud energia tühine, talvel lumega on albeedo suur, kuid päikeseenergia ise on tühine. Eestis on maapinnalt peegelduv kiirgus aga täiesti arvestatav talveperioodil lume pinnalt tagasi peegeldumisel (värskel ja puhtal lumel kuni 95 %).

25.aprillist 2013 kuni 24.aprillini 2014 aitas Soojapood OÜ-l põhivara soetada

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse alustava ettevõtja kasvutoetuse programm