Soojapood OÜ Sinu partner küttesüsteemi valikul!

Pelletküte

Pelletid on konserveeritud päikeseenergia ehk "taastuva energia konserv". Pelletite põletamisel vabaneb süsinikdioksiidi täpselt samas koguses, kui nende toormaterjal - puu - kasvamisel seda Maa atmosfäärist kasutas.
TM05.jpg
Nii tekib CO2 looduslikus ringluses tasakaal -  see, mis näiteks fossiilkütuste puhul puudub ja kasvuhooneefekti süvendab. Kõnelemata  sellest, et puidujäägid, millest pelleteid valmistatakse, saadakse üha juurdekasvavast  kodumaisest materjalist.

Pelletiga köetavad katlad on üsna laialt levinud. Pellet ehk saepurugraanulid on väikesed 6-10 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse metsa- ja puidutööstuses tekkivat saepuru ning höövlilaastu. Puidutööstuste jääkmaterjal jahvatatakse ning pressitakse suurel rõhul pelletiteks. Saadav kütus on tänapäeval ainuke kodumaine taastuvenergia valdkonda kuuluv katlakütus, mille kasutamiseks nii väikestel kui ka suurtel võimsustel saavutatakse vedel- ja gaasikütte puhtus, mugavus ja automatiseeritus.

 

Pelletitega kütmist on Lääne-Euroopas praktiseeritud juba rohkem kui kolmkümmend aastat. Viimase kümne aasta jooksul on pelletitega kütmine teinud hüppelise tõusu ning pellet kui kütus leiab üha rohkem kasutust üle kogu maailma. Modernsed pelletikatlad tagavad kasuteguri väikekateldel kuni 90 % ja kateldel alates 100 KW kuni 2,5 MW 95 % ning rohkem. Ainuke täiendav teenindusliik võrreldes vedel- või gaasikateldega on pelletikateldel tuha eemaldamine põlemiskambri alt. Eelnevast tabelist näeme aga, et tuhka tekib vaid maksimaalselt 0,7%. See tähendab, et 1000 kg pellet põlemisel tekib vaid max. 7 kg tuhka. Näitena ütleme, et eramaja aastane tuhakogus on keskmiselt 25 kg.

 

 

 

Pelletitega kütmine on aga lahendatav täpselt samasugusel automatiseerituse tasemel nagu seda on vedel- või gaasiküttega katlamajades. Selgeks eeliseks on aga kohaliku kütuse olemasolu. Tõsi küll on, et pelletite hind sõltub suuresti maagaasi hinnast, kuna tootmiseks kasutatakse just maagaasi. Kuid kui võrrelda näiteks pelleti hinda maagaasi hinnaga Taanis, siis pellet on 40% odavam. Samas on Euroopa Liit võtnud suuna taastuvenergia kasutamise igakülgseks toetamiseks, vabastades kõik biokütused aktsiisimaksust ning soovitades iga liikmesriigi valitsusel toetada rahaliselt kõiki investeeringuid üleminekul fossiilsetelt kütustelt biokütusele. Seejuures puudub pelletil plahvatusohtlikkus nagu õlil ja gaasil ning põlemisproduktides eralduv CO² seotakse kasvavate taimede poolt 100%-liselt. See tähendab, et pellet eraldab põledes sama palju süsinikdioksiidi, kui palju puit oma kasvamise ajal endaga sidus või eraldaks siis, kui puit jääks metsa ning kõduneks. Samuti puudub pelleti ladustamisel igasugune elukeskkonna saastmise risk

 

25.aprillist 2013 kuni 24.aprillini 2014 aitas Soojapood OÜ-l põhivara soetada

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse alustava ettevõtja kasvutoetuse programm