Soojapood OÜ Sinu partner küttesüsteemi valikul!

Esileht » Küttekulud

Küttekulud

Küttekulud väikeelamus kütuste hindadel sügis 2011
 
Vaatleme  tarbijana  väikeelamut üldpinnaga  150-180  m2 arvutusliku  soojuskoormusega 10 kW (kütteks 7,5 kW ja ventilatsiooniks 2,5 kW).
 
Aastane soojustarve:
 
- kütteks                     21,0 MWh
- ventilatsiooniks            3,5 MWh
- soojale tarbeveele        2,5 MWh  (arvestades kolme inimesega)
                       Kokku: 27,0 MWh
 
Arvestades, et päikesekiirgus kütab ca 3 MWh, jääb aasta soojusvajaduseks 24 MWh.
 
Alljärgnevalt orienteeruvad käituskulud erinevatel energiakandjatel:
 
Energiakandja

Praegune hind

(keskmine)

Elamu aastane kütuse

vajadus

Maksumus

EUR/aastas

Maksumus

EUR/MWh
* Kivisüsi 175 €/t 4,3 t/a 750 31
* Turbabrikett 145 €/t 5,8 t/a 840 35
* Puidubrikett 164 €/t 5,8 t/a 950 40
* Puidugraanul 205 €/t 5,7 t/a 1170 49
* Halupuud 55 €/rm 20 /rm/a 1100 46
* Maagaas 0,49 €/nm3 2750 nm3/a 1350 56
* Kütteõli 920 €/m3 2,8 m3/a 2570 107

* Elektriküte

(päevane+öine)

 0,15 €/kWh 24 MWh 3600 150
* Elektriküte (öine) 0,065 €/kWh 24 MWh ~ 1500 ~ 70

  Kaugküte

* Tallinna Küte

 71,6 €/MWh 24 MWh 1720 ~ 72

Elekterküttes ainult öise elektri kasutamise korral on eeldatud küttevee akumulaatorpaagi kasutamist. Antud juhul peaks kasutatava paagi (või paakide) maht kokku olema vähemalt ~ 6 m³.

Ligikaudsed käituskulud soojuspumpade kasutamisel sama elamu juures:
 
Soojuspump

Elektri

hinnapakk

Aastane

energiavajadus

Maksumus

€/aastas €/MWh

* Maa-vesi soojuspump (pinnasetorustik , põrandaküte, soojaveevarustus), COP=3,3...3,7

 Päevane+öine 24 MWh

1090...970 45...40

* Õhk-vesi soojuspump (põrandaküte, soojaveevarustus), COP=2,0...2,2

 " "

1800...1635 75...68

Nagu tabelis olevas tekstis märgitud, on esitatud COP väärtuste juures eeldatud ka soojaveevarustuse lahendamisega soojuspumba baasil. Kui soojuspump töötaks vaid kütteks, võib COP väärtus olla veidi suurem (maa-vesi soojuspumba korral kuni 4,0 ja õhk-vesi soojuspumba korral kuni 2,5). Radiaatorkütte korral on COP väärtus 10 – 15 % väiksem COP väärtusest põrandkütte kasutamisel. Õhk-õhk soojuspumpasid kasutatakse põhiliselt ruumide täiendavaks kütteks (või valvekütteks) ja nende COP väärtus oleneb õhu temperatuuridest (mis on väljas ja millist soovitakse elamu vastavas ruumis). Nii võime kõrgemal (so. plusskraadidel) välisõhu temperatuuril arvestada COP väärtusega kuni ca 4,5 ja madalamal välisõhu temperatuuril COP väärtusega kuni ca 2,5. Uue elamu jaoks kütuse valikul ei saa me lähtuda ainult käituskuludest, vaid tuleb ka arvestada kütteseadmete ja küttesüsteemi investeeringuga, so. ehitusmaksumusega.

Ligikaudsed ehitusmaksumused arvutusliku küttekoormuse 10 kW korral:

 
* Elamu küttesüsteem (radiaator- või põrandküte, torud,
reguleerimisseadmed, automaatika)
 5100 – 6400EUR                            
* Kahesüsteemne elekterküte majas (+ ühendustasu orienteeruva suurusjärguga ca 3200 EUR) 2600 – 3200 EUR
* Katlaseadmete maksumus olenevalt kütusest, katla ja automaatika tasemest
- tahkekütusel
- gaaskütusel
- kütteõli
 
 
5800 – 7000 EUR
3800 – 5100 EUR
7000 – 7600 EUR
* Kulutused katelseadmete paigutusel hoonesse koos kõigi
tuleohutuse nõuete täitmisega ja tahke- ning vedelkütuse
korral ruumid ja pinnad kütuse või kütusepaakide jaoks.
Neid kulutusi soojuspump-seadmete korral ei ole
 1600 – 2200 EUR
* Kaugküttesüsteemiga ühendatav täisautomaatne soojussõlm 2600 – 3800 EUR

Ligikaudsed ehitusmaksumused soojuspumpade kasutamisel samas elamus:

* Maa-vesi soojuspumba korral (pinnasetorustik, soojuspump)  ca 9500 €
* Õhk-vesi soojuspumba korral (soojuspump)                         ca 7000 €
(toodud maksumusele lisandub veel vee-keskküttesüsteemi väljaehitus)
 
Kokkuvõte:
 
Eeltoodust nähtuvad võrdlevad rahalised kulutused küttesüsteemide ehitamisel ja kasutamisel. Energiakandja valikul tuleb erinevad eelistused läbi kaaluda:
- elamu asukoht magistraalvõrkude suhtes (kaugküte, gaas); kaugküttel ühenduskanal maksab ca 160 EUR/m, gaasi korral välis-ühendustorustik ca 65 EUR/m.
- rahalised kulutused (investeering küttesüsteemile, kasutuskulud, ühendustasu);
- küttesüsteemi käsitamise mugavus (kas käsitsiteenindamine või täisautomaatne);
- kombineeritud variantide kasutamine;
- kütmisviisi loodushoidlikkus.
 
Kui majaehitaja loeb maja kütmisel prioriteediks küttesüsteemi käsitamise mugavuse ja automaatse toimimise, tuleb valik teha kaug-, gaas-, vedel- või elekterkütte vahel. Siia lisandub veel võimalus soojuspumpasid kasutada. Alternatiiviks kergele kütteõlile on kujunenud graanulkütte (puidupelletite) kasutamine. Kui kütmisel igapäevast käsitsiteenindamist ei loeta probleemiks ja peetakse silmas võimalikult madalamaid ehitus- ja käituskulusid, võib valiku teha tahkekütuse kasutamise osas (halupuud, brikett, kivisüsi). Küttekasutaja seisukohalt võivad anda küllaltki häid tulemusi (üheaegselt nii käsitamise mugavuse kui kütte maksumuse osas) kombineeritud küttesüsteemid.
 
Näiteks:
 
- Ahiküte (ka kaminküte) koos õhk-õhk soojuspumbaga;
- Ahiküte koos elekter-radiaatorküttega;
- Elekter-radiaatorküte koos õhk-õhk soojuspumbaga;
- Radiaatorküte tahke-, vedel- või gaaskütusel koos õhk-õhk soojuspumbaga;
- Soojuse akumuleerimiseks paakide kasutamine (nii elektri kui tahkekütuste korral);
- Keskküttesüsteem ja sooja tarbevee valmistamine koos päikesepaneeliga;
- Soojuspump-küttesüsteemid (maa-vesi; õhk-vesi) koos päikesepaneeliga.
Soojuspumpade kasutamisel tuleb valik teha maa-soojuspumpade ja õhk-vesi soojuspumpade kasutamise vahel. Esimeste puhul on alginvesteeringud suuremad, kuid aastased käituskulud väiksemad. Maa-soojuspumbale on vaja umbes 400 m pinnasetorustikku, milleks vajatakse ligi 500 m² vaba maapinda. Õhk-õhk soojuspumbad on sobivad alternatiivseks lisavariandiks ahikütte, veekeskkütte või elekterkütte olemasolul. Lisatud tulpdiagrammis on esitatud ehitus- ja käituskulud 5, 10 ja 15.a. jooksul, kui kütuse või elektrienergia hinnatõus oleks keskmiselt 3% aastas.Tähelepanu tahaks juhtida veel sellele, et kui ühelt poolt on oluline leida küttesüsteemidele optimaalseid investeeringuid ja käituskulutusi, siis teiselt poolt on sama oluline ehitada võimalikult väikese energiatarbega elamuid. On loota, et selles valdkonnas aitab kaasa ja loob vajaliku selguse kehtestatud ehitiste energiamärgise statuut. Sellest tulenevad ehitiste välispiirete soojusjuhtivuse (U-väärtuste) vähendatud suurused, mis panevad paika piirete (välissein, katuslagi, põrand) efektiivse soojusisolatsiooni paksused ja need omakorda ehitiste soojuskoormuse kütteks. Kui elamu aastane soojustarve väheneb, vähenevad ka kulutused kütmisele, vaatamata kasutatavale kütuseliigile.
 
 
04.11.2011
Ants Vikerpuur,
kütte- ja ventilatsiooniinsener,